Kooli ajalugu

 

Sündmuste kalender


« Aprill 2018 »
E T K N R L P
            1
2* Külas kirjanik A.Kivirähk at 11:00
Kooli saalis kohtumine kirjanikud.
3* Simulatsioonimängud at 08:15
Karjäärinõustamine- simulatsioonimängud 9.klassi õpilastele.* Ujumine at 12:10
2.klassi ujumine Kuremaal. Väljasõit kell 12.10 vallamaja eest. Võta kaasa ujumise riided, tagasi jõuame umbes kell 14.40
4 5 6* Inglise keele olümpiaad at 09:25
Väljasõit kell 9.25 teenuspunkti eest. Tagasi jõuame umbes kell 12.15 Saatja õpetaja I. Lindenberg
7 8
9 10 11* LEIVAKODA at 12:00
Tõllakuuris küpsetuskoda õpilastele. Algus kell 12.00 , küpsetame leiba ja kakukesi. Registreeri end huvijuhi juures. Kõigil õpilastel võimalus liituda pärast tunde.
12* Loovtööde kaitsmine at 12:00
8.klassi õpilaste loovtööde kaitsmine
13 14 15
16* Loodus- ja keskkonnanädal at 09:00
* Loeng \"Aasta tegijad\" at 11:00
17* Loodus- ja keskkonnanädal at 09:00
* 5.kl Õpioskuste olümpiaad at 10:35
Väljasõit Laiusele vallabussiga kell 10.35. Kaasa sõidab huvijuht, tagasi jõuame umbes kell 13.30
18* Loodus- ja keskkonnanädal at 09:00
* Spordimuuseumi külastus at 10:00
4 , 5. ja 6.klassi õpilaste õppekäik Spordimuuseumi. Väljasõit vallabussiga, kaasa sõidab huvijuht, tagasi jõuame umbes kell ....
19* Loeng \"Kohtingu vägivald\" at 09:00
Noorsoopolitsei loeng 8 ja 9.klassi õpilastele. * Loodus- ja keskkonnanädal at 09:00
20* Loeng \"Aasta loom\" ILVES at 09:00
Vahur Sepa loeng/ näitus teemal ILVES. Loeng mõeldud kogu kooliperele. * Loodus- ja keskkonnanädal at 09:00
21 22
23 24 25 26 27 28 29
30            
Kooli ajalugu
 

Koolide avamisest Puurmani ümbruskonnas on möödunud juba enam kui kaks sajandit. Esimesed koolid Laevas, Kursis ja Sadukülas alustasid tegevust XVII sajandi 60. aastail. Rahvakoolide olukord oli üldjuhul halb.
19. sajandi 60.–70. aastatel asutati koolid Altnurgas, Kirikuvallas ja Utsalis. Samal sajandil alustasid tegevust ka kihelkonnakoolid – 1848. aastal Kursis ja 1871. aastal Sadukülas. Maareform likvideeris Eestis 20. aastatel enamiku mõisamajapidamistest ning mõisasüdamed koos mõisahoonetega läksid tavaliselt riigi või omavalitsuse valdusse. Enamik härrasmaju võeti kasutusele kooliruumidena.
Puurmanis oli mõisa peahoone, Puurmani loss, Eesti põllutööministeeriumi valduses. Koolielu kiratses, aga tsaariaegsetes tingimustes olukorra parandamiseks taotles vald uue, nn kõrgema algkooli (6 klassi) avamist Puurmani lossis. Puurmani valla koolivanema Jüri Reinbergi (Laana talu peremees) ja Kirikuvalla rahvakooli õpetaja Peeter Neumanni hoole tulemusena saadigi luba lossis uue kooli avamiseks. Mitu väikest ümbruskonna kooli (Tõrve, Altnurga) suleti ja nende asemele avati 1923. aastal uus kool Puurmanis. Esialgu toimus õppetöö siiski veel Kirikuvalla koolimajas. Pärast remonti ja korrastustöid alustati tööd Puurmani lossis. Kooli pidulik avamine oli 21. detsembril 1923. Esimeseks koolijuhatajaks sai Peeter Neumann, kes alates 1896. aastast oli olnud Kirikuvalla kooli õpetaja. Esimesel õppeaastal oli koolis viis klassi (I–V) nelja klassikomplekti ja 117 õpilasega. Koolis töötas neli õpetajat. 1940. aastal muudeti kool seitsmeklassiliseks mittetäielikuks keskkooliks. VII klassi asus õppima 21 õpilast. See oli esimene samm keskkooli poole. 1954. aastal muudeti kool täielikuks keskkooliks. Kooli direktoriks määrati Gretchen Trimm. Keskkooli esimene lend astus ellu 1958. aasta kevadel. 2005 aastal suvel toimus kooli nime muutus. Keskkoolist sai Puurmani Gümnaasium.
Puurmani keskkoolis ja gümnaasiumis on kokku lõpetanud 56 lendu. 2013. aasta septembris alustas kool tööd põhikoolina. Uueks nimeks sai Puurmani Mõisakool.

Puurmani keskkooli lipu saamise lugu

Riigi tuntumad sümbolid on lipp, vapp ja hümn. Neid tõlgendatakse riigi ametlike eraldusmärkidena, kuid riigilipp pole ainus kodumaa-armastuse kuivamatu allikas, südamelähedane võib olla ka koolilipp, mille saamise nimel on rohkemgi vaeva nähtud. 1923. a loodi Puurmani kool, 1954. a keskkool. Lipu ideele tuldi palju hiljem. Mõte tuli vilistlasnõukogult. Seda toetas tuliselt õpetaja Ell Maanso. Kunstnikuks sai oma vilistlane Rein Lauks, kes oli töötanud Puurmani tehases, nüüd aga juba õpingud lõpetanuna kunstnikuna nukuteatris. Kuigi kodukoht oli Puurmanis, elas ta Tallinna vanalinnas. Rein tegi mitu kavandit, tihti tuli temaga kohtuda Tallinnas, arutada kavandeid koolirahvaga. Kui meenutada, et see oli 1987–88. aastal, siis oli üsna suur julgustükk tollel ajal sinna peale panna sini-must-valge kombinatsioon. Lipu valmistas tervikuna kunstikombinaat Ars. Probleemiks kujunes materjal, samuti värvivalik. Põhiliselt pakuti tumerohelist. Igaüks püüdis lippu kavandada omapäraselt. Arsi tekstiilikunstnik Zoja Järg pakkus samuti omapoolseid ideid. Materjali otsimisel tuli käia palju kordi Tallinnas. Koolilipu maksis põhiliselt tehas ja lisaks Eesti lipu, mille ta samal aastapäeval koolile kinkis. Siidist Eesti lipp läks maksma umbes 400, koolilipp aga ligikaudu 2000 rubla. Kooli vimpli kavandid tegi samuti Rein Lauks, aga vimplid valmistati Põltsamaal. Vimpel kingitakse igale lõpetajale viimase koolikella aktusel. Lipu ja vimpli deviisiks sai üks ja seesama lause do, ut des. See ladinakeelne fraas tähendab koolile kohast ma annan, et sa annaksid. Vilistlasnõukogu kinkis lipud koolile 65. aastapäevaks. Üle andis need väikesearvuline vilistlasdelegatsioon aktusel saalitäie rahva ees detsembris 1988.
Kooli kroonikast on lugeda, et 15. aastapäeval (1938. a detsembris) kingiti koolile ka lipp. Tolleaegsete õpilaste sõnade kohaselt oli see sini-must-valge riigilipp. Seega on praegune lipp arvatavasti esimene koolilipp. See tuuakse välja kooli aastapäevadel, ava- ja lõpuaktustel.

Annika Klimova
12. klass

Koolilipu saamisest isiklikke mälestusi

Nüüd meenutan seoses koolilipuga ka midagi lausa isiklikku. Nimelt saatis Rein Lauks esimese kavandi (mis jäi ka ainukeseks) meile kooli vaatamiseks ja arvamuste avaldamiseks juba 1987. aasta lõpul. Ja tal oli seal kasutatud sini-must-valget motiivi. Mäletan, kus ma laua ääres seisin, kui selle kavandi ümbrikust välja võtsin. Jõnksti, tegi süda sees! Mis nüüd saab? Ilus, silmale armas, aga, issand, kui julge! Mis teha? Kes suudab, meenutagu seda aega ise täpsemalt! Midagi nagu oli juba õhus, aga veel mitte päris. Kuna olen õpetajate perest ja ka kõik mu töö on toimunud koolimajas, siis olime kõik pideva ideoloogilise surve tõttu üsna ettevaatlikuks tehtud. Asi tahtis harjumist. Kavand läks aga läbi ja varsti saabusid koolimajja nii armas lipp kui värvilõhnalised sama motiiviga vimplid. Meeleolu on aktustel ikkagi harras küll, kui lipp sisse kantakse!

Ell Maanso