Kooli ajalugu

 

Sündmuste kalender


« September 2017 »
E T K N R L P
        1* Aktus at 09:00
1.septembri aktus toimub kell 9.00 kooli saalis. Peale aktust klassijuhatajatund. Õpilaste bussiring väljub esimesel koolipäeval pool tundi hiljem kui tavaliselt. Koju viib buss õpilased kell 10.30 Selgitused tel: 5263930
2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13* Spordivõistlused at 10:30
Sportlased sõidava Tabiverre võistlusele. Väljasõit valla busssiga , kaasa sõidab õpetaja E.Vahtra.
14 15* HUVITEGEVUSE MESS at 09:30
4.-9.klassi õpilased osalevad huvitegevuse messil Põltsamaal. Sõidame kõik koos ja tagasi tuleme umbes kell 11.45 . Peale seda toimub toitlustamine ja jätkuvad tunnid.
16 17* Rahvastepalli võistlused at 08:30
Võistlused Palal ( 1.-5.kl P). Väljasõit valla bussiga kell 8.30 tagasi jõuame umbes kell 15.30. Kaasa sõidab õp. E.Vahtra
18 19 20 21 22 23 24
25* Liikumisnädal at 08:15
Erinevad tegevused klassidele ( matkad, võistlused jne)
26* Liikumisnädal at 08:15
Erinevad tegevused klassidele ( matkad, võistlused jne)
27* Liikumisnädal at 08:15
Erinevad tegevused klassidele ( matkad, võistlused jne)* Sügiskrossijooks at 09:30
Sportlased osalevad sügiskrossijooksul Kuremaal. Väljasõit valla bussiga . Kaasa sõidab õpetaja E.Vahtra
28* Õppekäik Peipsi äärde at 08:10
KIK projekti õppekäik PEIPSI ÄÄRDE. Osalevad 5. -6. ja 8.-9.klassi õpilased. Väljasõit kell 8.10 ja tagasi jõuame umbes kell 15.30. Kaasa sõidava õp. R.Rohtla ja R.Rumvolt* Liikumisnädal at 08:15
Erinevad tegevused klassidele ( matkad, võistlused jne)
29* Liikumisnädal at 08:15
Erinevad tegevused klassidele ( matkad, võistlused jne)* Sügislaat at 11:00
Kooli saalis sügislaat. Tule müüma ja ostma. Kohal on ka käsitöölised, küpsetajad jpt.
30  
Kooli ajalugu

Esimeste koolide avamisest Puurmani ümbruskonnas on möödunud juba enam kui kaks sajandit. Esimesed koolid Laevas, Kursis ja Sadukülas alustasid tegevust XVII sajandi 60. aastail. Rahvakoolide olukord oli üldjuhul halb.
Möödunud sajandi 60.–70. aastatel asutati koolid Altnurgas, Kirikuvallas ja Utsalis. Samal sajandil alustasid tegevust ka kihelkonnakoolid – 1848. aastal Kursis ja 1871. aastal Sadukülas. Maareform likvideeris Eestis 20. aastatel enamiku mõisamajapidamistest ning mõisasüdamed koos mõisahoonetega läksid tavaliselt riigi või omavalitsuse valdusse. Enamik härrasmaju võeti kasutusele kooliruumidena.
Puurmanis oli mõisa peahoone, Puurmani loss, Eesti põllutööministeeriumi valduses. Koolielu kiratses, aga tsaariaegsetes tingimustes olukorra parandamiseks taotles vald uue, nn kõrgema algkooli (6 klassi) avamist Puurmani lossis. Puurmani valla koolivanema Jüri Reinbergi (Laana talu peremees) ja Kirikuvalla rahvakooli õpetaja Peeter Neumanni hoole tulemusena saadigi luba lossis uue kooli avamiseks. Mitu väikest ümbruskonna kooli (Tõrve, Altnurga) suleti ja nende asemele avati 1923. aastal uus kool Puurmanis. Esialgu toimus õppetöö siiski veel Kirikuvalla koolimajas. Pärast remonti ja korrastustöid alustati tööd Puurmani lossis. Kooli pidulik avamine oli 21. detsembril 1923. Esimeseks koolijuhatajaks sai Peeter Neumann, kes alates 1896. aastast oli olnud Kirikuvalla kooli õpetaja. Esimesel õppeaastal oli koolis viis klassi (I–V) nelja klassikomplekti ja 117 õpilasega. Koolis töötas neli õpetajat. 1940. aastal muudeti kool seitsmeklassiliseks mittetäielikuks keskkooliks. VII klassi asus õppima 21 õpilast. See oli esimene samm keskkooli poole. 1954. aastal muudeti kool täielikuks keskkooliks. Kooli direktoriks määrati Gretchen Trimm. Keskkooli esimene lend astus ellu 1958. aasta kevadel. 2005 aastal suvel toimus kooli nime muutus. Keskkoolist sai Puurmani Gümnaasium.

Puurmani keskkoolis ja gümnaasiumis on kokku lõpetanud 56 lendu. Aastal 2013 alustas koolipere taas uue nimega Puurmani Mõisakool. Nüüd on õpilasi umbes 100 ligi ja tegutseme põhikoolina.

Puurmani keskkooli lipu saamise lugu

Riigi tuntumad sümbolid on lipp, vapp ja hümn. Neid tõlgendatakse riigi ametlike eraldusmärkidena, kuid riigilipp pole ainus kodumaa-armastuse kuivamatu allikas, südamelähedane võib olla ka koolilipp, mille saamise nimel on rohkemgi vaeva nähtud. 1923. a loodi Puurmani kool, 1954. a keskkool. Lipu ideele tuldi palju hiljem. Mõte tuli vilistlasnõukogult. Seda toetas tuliselt õpetaja Ell Maanso. Kunstnikuks sai oma vilistlane Rein Lauks, kes oli töötanud Puurmani tehases, nüüd aga juba õpingud lõpetanuna kunstnikuna nukuteatris. Kuigi kodukoht oli Puurmanis, elas ta Tallinna vanalinnas. Rein tegi mitu kavandit, tihti tuli temaga kohtuda Tallinnas, arutada kavandeid koolirahvaga. Kui meenutada, et see oli 1987–88. aastal, siis oli üsna suur julgustükk tollel ajal sinna peale panna sini-must-valge kombinatsioon. Lipu valmistas tervikuna kunstikombinaat Ars. Probleemiks kujunes materjal, samuti värvivalik. Põhiliselt pakuti tumerohelist. Igaüks püüdis lippu kavandada omapäraselt. Arsi tekstiilikunstnik Zoja Järg pakkus samuti omapoolseid ideid. Materjali otsimisel tuli käia palju kordi Tallinnas. Koolilipu maksis põhiliselt tehas ja lisaks Eesti lipu, mille ta samal aastapäeval koolile kinkis. Siidist Eesti lipp läks maksma umbes 400, koolilipp aga ligikaudu 2000 rubla. Kooli vimpli kavandid tegi samuti Rein Lauks, aga vimplid valmistati Põltsamaal. Vimpel kingitakse igale lõpetajale viimase koolikella aktusel. Lipu ja vimpli deviisiks sai üks ja seesama lause do, ut des. See ladinakeelne fraas tähendab koolile kohast ma annan, et sa annaksid. Vilistlasnõukogu kinkis lipud koolile 65. aastapäevaks. Üle andis need väikesearvuline vilistlasdelegatsioon aktusel saalitäie rahva ees detsembris 1988.
Kooli kroonikast on lugeda, et 15. aastapäeval (1938. a detsembris) kingiti koolile ka lipp. Tolleaegsete õpilaste sõnade kohaselt oli see sini-must-valge riigilipp. Seega on praegune lipp arvatavasti esimene koolilipp. See tuuakse välja kooli aastapäevadel, ava- ja lõpuaktustel.

Annika Klimova
12. klass

Koolilipu saamisest isiklikke mälestusi

Nüüd meenutan seoses koolilipuga ka midagi lausa isiklikku. Nimelt saatis Rein Lauks esimese kavandi (mis jäi ka ainukeseks) meile kooli vaatamiseks ja arvamuste avaldamiseks juba 1987. aasta lõpul. Ja tal oli seal kasutatud sini-must-valget motiivi. Mäletan, kus ma laua ääres seisin, kui selle kavandi ümbrikust välja võtsin. Jõnksti, tegi süda sees! Mis nüüd saab? Ilus, silmale armas, aga, issand, kui julge! Mis teha?. Kes suudab, meenutagu seda aega ise täpsemalt! Midagi nagu oli juba õhus, aga veel mitte päris. Kuna olen õpetajate perest ja ka kõik mu töö on toimunud koolimajas, siis olime kõik pideva ideoloogilise surve tõttu üsna ettevaatlikuks tehtud. Asi tahtis harjumist. Kavand läks aga läbi ja varsti saabusid koolimajja nii armas lipp kui värvilõhnalised sama motiiviga vimplid. Meeleolu on aktustel ikkagi harras küll, kui lipp sisse kantakse!

Ell Maanso