Mõisa ajalugu

 

Sündmuste kalender


« Aprill 2018 »
E T K N R L P
            1
2* Külas kirjanik A.Kivirähk at 11:00
Kooli saalis kohtumine kirjanikud.
3* Simulatsioonimängud at 08:15
Karjäärinõustamine- simulatsioonimängud 9.klassi õpilastele.* Ujumine at 12:10
2.klassi ujumine Kuremaal. Väljasõit kell 12.10 vallamaja eest. Võta kaasa ujumise riided, tagasi jõuame umbes kell 14.40
4 5 6* Inglise keele olümpiaad at 09:25
Väljasõit kell 9.25 teenuspunkti eest. Tagasi jõuame umbes kell 12.15 Saatja õpetaja I. Lindenberg
7 8
9 10 11* LEIVAKODA at 12:00
Tõllakuuris küpsetuskoda õpilastele. Algus kell 12.00 , küpsetame leiba ja kakukesi. Registreeri end huvijuhi juures. Kõigil õpilastel võimalus liituda pärast tunde.
12* Loovtööde kaitsmine at 12:00
8.klassi õpilaste loovtööde kaitsmine
13 14 15
16* Loodus- ja keskkonnanädal at 09:00
* Loeng \"Aasta tegijad\" at 11:00
17* Loodus- ja keskkonnanädal at 09:00
* 5.kl Õpioskuste olümpiaad at 10:35
Väljasõit Laiusele vallabussiga kell 10.35. Kaasa sõidab huvijuht, tagasi jõuame umbes kell 13.30
18* Loodus- ja keskkonnanädal at 09:00
* Spordimuuseumi külastus at 10:00
4 , 5. ja 6.klassi õpilaste õppekäik Spordimuuseumi. Väljasõit vallabussiga, kaasa sõidab huvijuht, tagasi jõuame umbes kell ....
19* Loeng \"Kohtingu vägivald\" at 09:00
Noorsoopolitsei loeng 8 ja 9.klassi õpilastele. * Loodus- ja keskkonnanädal at 09:00
20* Loeng \"Aasta loom\" ILVES at 09:00
Vahur Sepa loeng/ näitus teemal ILVES. Loeng mõeldud kogu kooliperele. * Loodus- ja keskkonnanädal at 09:00
21 22
23 24 25 26 27 28 29
30            
Puurmani mõisa (saksa k. Schloß Talkhof) asupaigas paiknes keskajal ordulinnus, mis on olnud nii ordufoogti kui ka -komtuuri residentsiks. Linnus ehitamise tingis tõenäoliselt Tallinn-Tartu maantee Pedja jõe ülestuskoht, mille kaitseks see rajati. Ajavahemikust 1343-1560 on teada kaks Kursil resideerunud foogti ning 13 komtuuri.
Kursi ordulinnus on Eestis erandlik. Kui enamikest keskaegsetest linnustest on alles kas mingid varemed või vähemalt rusuküngaski, siis Kursil ei ole teada isegi selle täpset asukohta.
Arvukad sõjad ja sellele järgnenud mõisapargi planeerimistööd olid 19. sajandi keskpaigaks - ajaks, mil balti aadlikud hakkasid
 
põhjalikumalt oma ajalugu uurima - linnuse viimasedki jäänused hävitanud.
Hiljem arenes linnuse paikkond mõisana. Oma eestikeelse nime sai mõis rootsiaegsete valdajate von Buhrmeistrite suguvõsalt, kellele Rootsi kuninganna Kristiina mõisa 1645. aastal kinkis. Põhjasõja järgselt oli mõis aga kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Manteuffelite aadlisuguvõsa omanduses.
1877-81 kerkis mõisa Eesti üks kaunimaid ja suursugusemaid neorenessansslosse. Hoone üht esinurka ehib viiekorruseline kaheksatahuline torn. Nii torn kui ka kõik hoone fassaadid on kaunistatud rikkaliku dekooriga.  Interjöörides lisandub neorenessansile neobarokk.

Peahoone keskteljele viib läbi pargi paarisaja meetri pikkune sihitee, mille alguseks olev värav on kujundatud tuudorstiilis tornikestena.