Mõisa ajalugu

 
Puurmani mõisa (saksa k. Schloß Talkhof) asupaigas paiknes keskajal ordulinnus, mis on olnud nii ordufoogti kui ka -komtuuri residentsiks. Linnus ehitamise tingis tõenäoliselt Tallinn-Tartu maantee Pedja jõe ülestuskoht, mille kaitseks see rajati. Ajavahemikust 1343-1560 on teada kaks Kursil resideerunud foogti ning 13 komtuuri.
Kursi ordulinnus on Eestis erandlik. Kui enamikest keskaegsetest linnustest on alles kas mingid varemed või vähemalt rusuküngaski, siis Kursil ei ole teada isegi selle täpset asukohta.
Arvukad sõjad ja sellele järgnenud mõisapargi planeerimistööd olid 19. sajandi keskpaigaks - ajaks, mil balti aadlikud hakkasid
 
põhjalikumalt oma ajalugu uurima - linnuse viimasedki jäänused hävitanud.
Hiljem arenes linnuse paikkond mõisana. Oma eestikeelse nime sai mõis rootsiaegsete valdajate von Buhrmeistrite suguvõsalt, kellele Rootsi kuninganna Kristiina mõisa 1645. aastal kinkis. Põhjasõja järgselt oli mõis aga kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Manteuffelite aadlisuguvõsa omanduses.
1877-81 kerkis mõisa Eesti üks kaunimaid ja suursugusemaid neorenessansslosse. Hoone üht esinurka ehib viiekorruseline kaheksatahuline torn. Nii torn kui ka kõik hoone fassaadid on kaunistatud rikkaliku dekooriga.  Interjöörides lisandub neorenessansile neobarokk.

Peahoone keskteljele viib läbi pargi paarisaja meetri pikkune sihitee, mille alguseks olev värav on kujundatud tuudorstiilis tornikestena.